Tahhükardia
Tahhükardia võib tekkida normaalse vererõhu, hüpertensiooni või vasaku vatsakese düsfunktsiooni korral, mida nimetatakse hüpertensiooniks.
Põhjus
Tahhükardiat määratletakse südame löögisagedusena, mis on suurem kui 100 lööki minutis. Supraventrikulaarne tahhükardia (SVT) on ebanormaalselt kiire südamerütm, mis tuleneb valest elektrilisest aktiivsusest südame ülemises osas.
SVT algab kas kojast- või atrioventrikulaarsõlmest. Üldjuhul on see tingitud ühest kahest mehhanismist: taassisenemisest või suuremast automaatilisusest. Teine kiire südamerütmi tüüp on ventrikulaarsed arütmiad - kiire rütm, mis algab vatsakese sees.
Siinustahhükardia pärineb siinusõlmest, mida nimetatakse ka sinoatriaalseks sõlmeks või SA-sõlmeks. Põhjuseks on SA-sõlme töötamine kiirusega üle 100 löögi minutis. Kõik muud elektrijuhtivused peale SA-sõlme on normaalsed.
Sümptomid
Sümptomiteks võivad olla palpitatsioonid, minestustunne, higistamine, hingeldus või valu rinnus.
Diagnoos
• Siinustahhükardia: regulaarselt esinevad P-lained (> 50...60/min) stressi, füüsilise koormuse, valu, ravimite või kaasuva haiguse tõttu.
• Kodade laperdus: korrapäraselt esinevad saehambana laperdavad lained umbes 180...250/min.
• Kodade virvendus: fibrillatsiooni lained asendavad P-laineid.
• Vatsakeste enneaegsed kokkutõmbed (VPC-d): Sõltuvalt VPC enneaegsusest võib esimese südameheli intensiivsus olla normaalne või vähenenud (eristamatu APC-st) või suurenenud (vastandina APC-le). Lõplikuks diagnoosiks on vajalik EKG.
• Ventrikulaarne tahhükardia: (Eba)korrapärased RR-intervallid, ebanormaalse kestuse ja morfoloogiaga QRS-kompleksid, mis ei ole seotud eelmise P-lainega.
• SVT diagnoos saadakse tavaliselt elektrokardiogrammi (EKG), holtermonitori või sündmuse jälgimise abil. Võib teha vereanalüüse, et välistada konkreetsed põhjused nagu hüpertüreoidism või elektrolüütide kõrvalekalded.